kolmapäev, juuli 11, 2007

THE PRESTIGE 2006

Tegelt, kuna lugemislaual on Alan Moore'i From Hell, siis, et ennast kiiremini 19 saj lõpu Inglismaa meeleoludesse viia lükkasin The Prestige peale. Kolm minti sain vaadata kui tlf helises - tundmatu number!!! Tundmatu numbri taga peitus vana sõps Põks hoopis, kes vahepeal Iirimaale ehitusele tööle läks ja keda elusast peast mingi paar aastat vist näind polnud. No korra ta käis a see oli siuke põgus kohtumine raekoja platsis. Vanasti me kruiisisime ta tööbussi või autoga ikka hoolsasti öösiti Tartus ja muidu maarajoonides ringi, chillisime täiega. Põks oli Zavoodis ja kurtis, et tal eksnaine tuli sinna ja jamaks kisub, et mis teha. Noh, mina arvasin, et nahui seal eksnaise litutamist vahtida , parem tulgu minu poole, võtku paar õllet kaasa ja mul siin just mustkunstnikest muuvi hakkas, et ma võin hetkel kinni panna ja ära oodata. Nii tegingi ja 15 minti pärast oligi uksekell. Ei viitsinud mingit sissejuhatavat keskustelu aretama hakata ja hakkasime kohe filmi vaatama. No vahepeal rääkisime ikka ka, et kuidas elu on veerenud ( nagu hernes), aga pagana film oli nii okei, et rohkem arutasime mis ekraanil toimus. Ja oli mida arutada - sest päris põnev oli. Nagu lubatud arvustustes, film rääkis mustkunstnikest ja 19 saj lõpp kah, mida mulle meeleoluks vaja oligi. Michael Caine mängis ja lõputiitrites oli ka David Bowie kirjas, teda ma kohe ära ei tundnud, hiljem selgus, et mängis ameerika leidur Teslat aga no pole väga oluline ka, lihtsalt, et selline staar noh. Christian Bale mängis ka aga ta on selline näitleja, kelle nägu ma pole ära fikseerinud, ehkki on nii mõneski asjalikus filmis juba kutt esinenud hästi. Üldiselt kui film läbi sai - Põksile ka meeldis - ma siis küsisin, et kas ta "Mementot" on näinud, et umbes sarnane feeling mu arust. Põks ei teadnud midagi, siis ma võtsin Memento riiulist välja ja kaane pealt vaatasin, et oisavana - sama rezhissöör ju, kes The Prestige teinud - Christoper Nolan, kahtlustasingi kusjuures aga heameel oli, et kahtlustused leidsid kinnitust. Kokkuvõttes pakkus Nolan mulle sama elamuse mis Mementogagi omal ajal - no, et selline intelligentne ja põnev hollywood, aeg-ajalt ikka tuleb selliseid "musti hobuseid" ja mul on küll hea meel nende üle.

Electric magic

Kommentaare ei ole: