DER UNTERGANG 2004

Allakäigu DVD tekkis mulle koju nii umbes vist eelmise aasta oktoobris. Sõber Christer sokutas vaatamiseks. A ei olnud sellist momenti ja pikkus 149 minti ka tundus hull mis hull, ma ei ole mingi pikkade filmide sõber eriti. Kui Allakäik PÖFF-il oli, vist paar aastat tagasi, siis käis üsna fuzz selle ümber ja kui Eesti naisfilmikriitikud halleluujat laualavad mingile PÖFF i filmile, siis pigem on see ohu märk. Näiteks Dancer In The Dark ja Nicole Kidmani külavägistamisfilm on juba kindlad not-to-see-ever listis mul ja jäävad ka sinna. Downfalli tegelt nii vastikuks ei tehtud ja kui sõps toob dvd , siis on viisakas ära vaadata. Ja kuna oli sõjafilmide spetsiaal siis...muide lõpliku otsuse, et järgmine dvd on just Der Untergang, tegin ma siis kui GU-GA filmis peategelane täägi saksa sõduri näkku lükkas, et anname ka teisele sõjapoolele võimaluse näidata nende vaatevinklist teemat. Aind, et Allakäigus käis kõrgemal tasandil mäng.. Nojah, vana Aadut näidati nagu inimest ja see vist oligi põhiline miks kriitikud nii sillas olid. A normaalne ju. Berliini näidati ka - need kohad mulle meeldisidki kõige rohkem, kui linna näidati ja kaost ja viimast vastupanu. Punkrijutud olid liiga pikad aga mis teha - oligi kunstifilm , mitte action, eksole. Tegelt vaatasin päris hea ajastusega, sest õhtul tuli TV-st reality afterparty - Tallinna mäsu. Niiet teinekord ma vist sellist naturaalset sõjafilmide vaatamist järjepanu ei korralda.

Berlin in fire & Adolf Hitler