28 WEEKS LATER 2007

Ennem kui kolmas osa piraatide-triloogiast Tartu jõudis oli Ekraanis selline film. Noh, algul ei olnud mul ei sooja ega külma sest teisest osast - esimest ma olin näind - Kristjani pool ja mäletasin kolme asja, esiteks, kui film oli umbes 20 minti käinud ja kui ma läksin suitsu tegema ( jaa, toona ma veel suitsetasin, päris mitu aastat tagasi oli see) siis pausi peale pannes oli ekraanil stoppkaadris üks jõll, kes oma näo üleskeeras, vist mingit varest vaatama - "jeah!" - kommenteeris Kristjan - "hea koht pausiks, sest nüüd õige film hakkabki!!" . Tagasi tulles selgus, et sellele jõllile kukkus mingi veretilk silma ja läkski lahti - noh, nii ja naa, mingi kirikus madistamist mäletan ka ja lõpus keegi kirjutas rannaliivale HELLO. Vist oli nii. A üldiselt ei tundunud miskit erilist. Novat, a siin paar ndlat tagasi msn-is ja telefonides erinevate tuttavatega tuli jutuks, et 28 Week Later tuleb kinno. Kristjan oli juba näinud ka ja ütles, et hea. Noh Kristjani filmisoovitusi võib arvestada, nii umbes 93 % on kindel, et petta ei saa. See teeb nii 100 filmist on seitse mööda, pole paha. Ja samas ma pidin Kolbaga ka kokku saama, ta aitas siin mind hädast välja ükskord kui ma, vana ahv, kodust välja läksin ilma snusikarbita.Aind seansi aeg tundus üsna varajane - 12.30. Kolpa see ei kohutanud ning esialgu jäi plaan nii. Muidugi, eelneval õhtul ma mängisin Splinter Celli kella kaheni ja saatsin juba eelnevalt sms-i ka, et oleneb see kinnominek vist, kuidas jaksu on. Ja oligi, et hommikul oli kange uni a tlf HELISEB! Kiitsin oma taibukust, et vabandused olid juba õhtul ära saadetud a ennatlikult kiitsin. Kolp oli üsna rõõmsameelselt meelestatud ja rääkiski augu pähe, põhiargumendiks oli, et üks kange kohv tõmbab kohe erksaks ja et ta hakkab juba välja sõitma. Oijah - nooh, kauplesin veel natsa lisaminuteid , et saaks ka dushi alt läbi hüpata ja phmtselt olingi mingi peale ärkamist poole tunni pärast juba kino Ekraan teises saalis, rida 7 koht 6. Inglise zombiefilmi vaatamas anno 2007. Einoh, alguses oli Robert Carlyle, keda polegi tükk aega näinud. Ja algus oli selline...eeee...igav. Vaatasin, et mingi peredraama tuleb. A noh, siis vahepeal oli ärev natsa ja siis oli jälle pikalt igav ja siis möll algas. Mingid blur-efektid olid mängu toodud nüüd, mis mulle tõi meelde, et peab "30 days of night" koomiksisarja läbi lugema varsti ja helikopterivend mulle meeldis. Nojah, päevase seansi kohta oli filmi küll, parem kui esimene osa. Kui film lõppes, siis välja tulles Kolp ümises " vetshno molodoi, vetshno pijannõi" - lugu Brat 2 soundtrackilt - täpselt, viimased viis minti ma ka endamisi mõtlesin , kas mulle tundub või ongi soundtrack maha viksitud? Kolp resümeeriski seekordse kinoskäigu - " läksime vaatama mis me läksime, a ikkagi näidati BRAT - 2- te meile."

Boat escape