THE PLAYER 1992

"Swimming with sharks" andis ilusa põhjuse The Player pühapäeva pärastlõunasesse kavasse lükata. Sest The Player käsitles sama teemat - ehk siis Hollywoodi filmiprodutsentide elu. Peaosas Tim Robbins, kes on täitsa nitsevoo jors teinekord ja rezhissööriks Robert Altman, kes eelmine aasta saba pani ja kui ma Oscari-galat vaatasin, siis see vend sai ülikõva aplausi in memoriam sektsioonis, tõusti isegi püsti ja puha. No varem olin ma näind talt kolmetunnist oopust Short Cuts - täitsagi ok film. Huvi pakkus ka vanameistri kommentaaririba, mida ma tahtsin kindlalt kuulata, et mis sellise respektiga vend räägib ja arvab asjadest. Veel on The Player filmiajalukku länud oma cameo-stseenidega - üle 60-ne - esimese venna ma tundsin ära allles mingi 15 mintsa pärast umbes - Burt Reynolds istus seal ühes kohvikus ja väike line oli ka tal - "asshole" - kommentaar siis Timi karakteri kohta. Nagu Altman ise rääkis, et need cameo-stseenid olid kõik enamuses improviseeritud ja Burt mängis iseennast, nagu teisedki. Ja film pidi hull satiir olema, no mina küll ei naernud kordagi vist. Üldse oli see ilmselgelt nii inside, et ma ei tea. Lõpus ikka Robert ise ka tunnistas, et inside ja midagi seletas, et kui 20 milli oleks rohkem reklaami peale pandud oleks edu tulnud ka chartides. ja jälle oli selline haltuurakommentaar - et stsenaristi jutt küll livena ei tulnud, jälle kuskilt intervjuust kokku lõigatud, uhh mai salli haltuurat. Kommentaariga kuulates tuli endale selline Eskimo - tunne peale. No et kunagi, kui me sõpsi panime Eskimoga ,siis juhtus mustamäel ta korteris joomingu käigus mõte, et läheks Tartusse ja härrad tellisid takso muidugi ( kusjuures 2 korda sai taksoga niviisi Tartus käidud ). No ja siis järgmine päev Trtus, Raekoja taga chillides ( mitte piros, vaid konkreetselt Raekoja aknalauale sai toetatud ) nägime Lazarevi ka ja siis tuli jutuks Lazarevi raamatuillustratsioonid Roger Zelazny "Valguse isandale".No, ja Eskimo arvas, et see raamat oli ikka ilge jama. Lazarev jälle arvas, et äkki Eskimo ei saanud aru lihtsalt, keeruline teos - mille peale Eskimo vastas, et " ma lugesin kaks korda!" Kõik naersid seda vastust. No ja mul oli täpselt siuke tunne, et tegelikult filmist ei saanud eriti aru ( sisust sain, seal oli Timil kerge paranoia, kes talle ähvarduskirju kirjutab ja lõpus lahenes keiss ) ja vaatasin lausa kaks korda a ikka siuke jama tundus. Et nagu satiir oli see või, kui seal sebiti ühe filmi ümber, et teeme kunsti ja ilma kuulsusteta a lõpus oli ikka peaosas Juliette Roberts ja Bruce Willis?