THE DEPARTED 2006

Einoh, Oktoobris oli nagu Tallinnas ekraanil ja Tartusse jõudis film natuke enne Uuspõldu, Veebruaris vist. Hullumaja. Ei kujuta ette miks nii pika hilinemisega, aga lõpp hea kõik hea, samas jooksis ta siin Tartus peaaegu kolm nädalat ja ise ma läksin kah viimasele seansile, mis üldse oli, niiet napilt jõudsin. Tjah, originaali ma olen kaks korda näinud sestap sisu oli tuttav. Kui võrrelda siis midagi pole teha, pean tunnistama, et originaal mulle meeldis rohkem, mitte , et ma oleks mingi aasia originaalide hullem fänn ja "USA remake-d on kõik pask" - attituudiga vend. Mulle endale väga meeldib, kui ameeriklased igast remake'i teevad - iseasi, kas ma neid kõiki vaatan. Departed'it näiteks küll - eks siin oli Oscari lõhhna ka ja hea ju , kui oled võitjafilmi ilusti korralikult kinos vaatamas käinud. Ega ei nurise kah, eriti meeldisid mulle Jack Nicholson ja Mark Wahlberg ja esimest korda meeldis mulle eesti keelne tõlge, ses mõttes, et oli kuidagi mõnus. Film iseenesest oli ju sigaropendamist täis ja tõlkija oli kuidagi mu arust väga hästi seekord välja tulnud. Kinos oli see äge, et osa rahvast vaatas kohe eriti tähelepanelikult, käsipõsakil teise rea toolitugedel. Teine osa pidi ka tulema ja just Mark Wahlbergi Dignam pidada põhitegelane seekord olema. Kõlab hästi. Ja kui Oscarijagamiseks läks siis sain ma haleda tünga, nimelt ma spetsiaalselt kell kolm öösel hakkasin onju pihta ja vaatasin neli tundi igast kostüümi ja lühifilmide väljajagamisi ja pidin kannatama mu arust ebaõnnestunud õhtujuhi Elleni nalju ja siis põhimoment, parim film kuulutati välja umbes seitse hommikul, nahui vaja oli kolmest ülal passida. A samas oli see väärikas moment, sest kui lavale tulid Coppola, Lucas ja Spielberg seda andma oli selge, et omad joped, samas Lucas ütles, et tema pole saanud isiklikult Oscarit ja siis ma korra mõtlesin, et äkki ei antagi Martyle a noh...

You callin' us cunts?