MURDER, MY SWEET 1944

Film noir spetsialist James Ursini oma kommentaaris Out of the Past DVD-l rääkis, et üks asi mis inimesed film noirile ette heidavad ja mis kõige rohkem frustreerib on plot. Õige ka, Murder My Sweet oli täpselt selline, üsna raske läbi hammustada mulle. Sisu ja teemad läksid ikka väga keeruliseks, juba alguses võtab Philp Marlowe endale 2 erinevat juhtumit lahendada ja siis need hakkavad segunema ja ausalt, tunnistan kusagil keskel andsin mina alla. Aga Ursini õpetaski, et noiris on tähtis hoopis psühholoogia ja karakterite käitumine ja stiil üldiselt. Nojah, teadupärast "The Big Sleep" olevat vabtsee selline film, et isegi rezhissöör ja stsenaristid polevat isegi õieti aru saanud kõigist süzhee keerdkäikudest, hõhõõ. Ma pole ise veel näinud Sügavat Und , ega lugenud ( E.Wallace romaani järgi tehtud), ainult teatrilavastust kunagi, paralleelklassi kutid tegid vist. Novat. Ja siis on kuulda olnud, et Dick Powell olevat Raymond Chandleri kõige lemmikum Marlowe - no ma ei tea, mulle isiklikult tundus küll eri mammapoja näoga ja eriti ei vaimustanud. A mis selle filmi juures väga hea oli - kui keskel Marlowe pättide poolt ära röövitakse ja siis heroiini süstitakse vägisi, nagu French Connection teema või nii. Need heroiiniuima driimstseenid olid tip-top.