See nüüd oli üks neljapäev, kui mingi pool kümme umbes mobiil tirises ja teiselpool oli Christer, eksole, kes arvas, et võiks selle filmiõhtu proovi ära teha, et kas sobib. Nojah, see filmiõhtu tema pool oli nii umbes juba paar kuud jutuks olnud, kutt kolis ju siin mul üle silla päris kenasse katusekorterisse, rõduga ja puha. Noh, meil hea "naabrimees" Heikkiga käia, Ketsi juures ongi kaugevata teinekord. Heikkiga nad Rimis olidki, valisid õllet - Rimis on Tartu vist parim valik kah. Ehkki "Otshakovo" heledat seal polnud, või siis ei leidnud nad üles, ok, no problemo, tellisin 4 Neeva On Ice-i, nagu teine koht mul vene õlledest. Et neljapäev oli, seda ma tean sellepärast nii hästi, et just oli lõppenud Cibona - Panathiaikose euroleague mäng, mis rsk, Cibu kaotas, visates 75 punkti. No ma aru ei saanud, kogu aeg juhtisid ja Kimmel kah, päeval seletas MSN-is , et Cibu võidab raudselt. No hui ta võitis. Oligi hea, et siuke pakkumine tuli, sai kodust jee tõmmata. Kaasa võtsin 3 dvd-d. Ja siis oligi, et sättisime ennast paika, avasime õlled ja Daniel Johnsoni lugu võis alata. Selle filmiga on kuidagi erilised suhted kah, alates sellest, kui ma käisin 2005 Amsterdamis seda dokifestivalil vaatamas üsna huvitavatel asjaoludel, sest reisikaaslane mul oli just paki seeni ära söönud spetsiaalselt rockumentary bloki jaoks ( siuke huvitav 3 filmi-pack oli, islandi rockidokk "Screaming Queens" või mingi siuke nimi, Danieli-film ja siis lõpus oli Kuuba räpparitest) vahepeal olid 5 mintsased vahed ja pilet oli 20€. ) Rohkem selliseid kokkupandud seansse ei olnud kavast vaatasin, kui välja arvata mingi "all-night-marathon" mis kestis hommikuni. Ma ütlen, see dokifest seal novembris on ülikõva. isegi Mark Soosaart nägime lennukis tookord. Maailma suurim dokifest ikkagi. Igatahes , see reisikaaslane, kelle nime ma selle seentejuhtumi pärast ei avalikusta jäi filmi mõju alla väga tugevalt ja tellis endale nüüd DVD ka. Ja tõi mulle ka vaadata. kuna ma olin juba näinud, mõtlesin seda vaatamiselamust shareda ja ega ma kah tookord kinos kaine polnd. Phmtteliselt on see film ameerika Erki Hyvast mu arust. Kutist, kelle isetehtud kasseti promosärki kandis Kurt Cobain isiklikult MTV 1992 awardside jagamisel. Kusjuures Daniel väidetavalt ei teadnudki, kes see Nirvana üldse on. A see selleks, ma ei viitsi siin seda ümber jutustama hakata, niipalju aint , et Christer tabas väga hästi ära kui ütles, et kutt on ju ilmselge Lo-Fi kuningas. Ongi!
2 kommentaari:
Kindlalt kavas peatselt vaadata !!!
CKOPO HA EKPAHE
Postita kommentaar