PLAY 2005

"Oma Pöff" esimene päev hakkas mul peale pärastlõunal, kui veel tiba valge oli. A kui "Se Arrienda" läbi sai, siis oli juba pimedaks läinud ja ma vaatasin, et pole ise ka mitte vähe hästi ennast sisse sättinud. Et vabalt võib veel teise seansi jutti korraldada. Teed ja küpsist oli ja kuna eelmine film oli Tsiili ja Santiago siis Play tundus kõige õigem, sest ka seal tegevus Santiagos toimub. Kusjuures, hiljem tuli välja , et see film oli päris-pöffi kavas ka. Päris täppi valitud mul. Kraad kangem meeleolufilm ses mõttes , et parem. Oli juba kaks peategelast, üks mu arust natuke friiki tüdruk, kes suurte kõrvaklappidega ringi auras ja inimesi jälgis ja teine peategelane oli üks kutt, kes kohe filmi alguses saab maha jäetud ja siis tema üldiselt on üsnagi perses omadeag, kulgeb sihitult ringi, sest siuke pauk oli see talle ikka. A nii üldist süzheed nagu pole, on päris hea musoon ja igast situatsioonid, täitsagi okei jälle, festivalikas selline nagu peab. Et ma jäin rahule.

Bar moment