KEY THE METAL IDOL 1994

Jumala pettunud olin animes juba, peale Noir-i. A kuna aega endiselt oli siis kuidagi panin Key The Metali peale, et vaatab korra. No see oli juba teine teema täiesti, ehkki peategelaseks väike tüdruk, kes oli robot omaarust ja vajas 30 000 sõpra endale, keda ta Tokyosse otsima läks oli see mu arust ikka täiskasvanud vaatajale täiesti ok sari. Näiteks kohe algul taheti Key-d kusagile kahtlasesse pornärisse sebida ja sõbranna tal töötas videolaenutuses, kus oli märgata taustal David Lynchi Eraserhead ja Fire Walk With ME kassette. Mõnusalt sürreaalseks kakkuski vahest ja selline salapärase atmosfäär imbus läbi. Me like it! Vanakooli moodi joonistatud kah, mis peale Noiri ülistiliseeritust silmale väga hea vaadata. Esimesed osad läksid väga kiiresti aga kuna see sari oli selline suht segane a mitte niiväga segane, siis 2 lõpuosa - mis mõlemad poolteist tundi pikad, need läksid mul kaua. Sest seal alles hakati selgitama pargipingil mis ja kus ja miks. Jube uni tuli peale. A mõnus ikkagi.

Psycho monk