kolmapäev, november 01, 2006

THE LAST HOUSE ON THE LEFT 1972

Niisiiis uus lemmiktegevus - DVD -del olevad directors commentaryde kuulamine, öösiti, kõrvaklappidega. Texas jättis eelmine kord nii hea mulje, et võtsin kohe ette järgmise, samamoodi ühe maailma kõvima horrori ja siin rääkisid mulle sellest filmist rezhissöör Wes Craven ja produtsent Sean Cunningham. Noh, kohe alguses on seal üks selline rahulik kaader, kus pardid söövad tiigis, nagu ikka pardid - pea vee alla korra, et midagi leida. Wes kohe tähendaski, et siin te näete Seani vee all partidele ninaesist andmas. Ai, ei päris alguses tuli ju see MGM lõvilogo - siis juba Craven küsis, et ot, se e oli sinu kass, Sean? Ja hiljem poole filmi pealt kui parte näitas siis Wes jälle itsitas ja ütles, et näete - ikka veel söödab. Ja enam vähem selles vaimus käis kogu aeg. Räägiti näitlejatest, kes eitavad seda filmi ja ei taha üldse tunnistada et nad siin filmis on mänginud , siis oli muidu huvitavat triviat, kasvõi see, et laulud oli David Hess ( total badass siin filmis, nagu igas ) ise laulnud ( siuksed õrnad kantriballaadid ). Ühesõnaga - super mõnus kommentaar oli jälle, kuigi tõesti tegu on ühe jõhkrama filmiga siiamaani, oli lõbus. Siiski mehed karmimate kohtade peal unustasid ennast filmi vaatama täitsa aga ega seal polnud midagi kommenteerida ka.

It's only a movie

Kommentaare ei ole: