BRAIN DAMAGE 1988

Pole mingi pikalt oma filmipäevikut täiendanud vahepeal - põhjus lihtne, seesama käkk siin pani stopi ette- Brain Damage. Uhh. Üldse vahepeal oli miskipärast õudne ikaldus mul siin ja sattusid ette sellised pooletoobised b-filmid, selline periood. A kuna lubatud sai endale, et kirjutan üles kõik filmid siis panen selle ka kirja, ehhki ei taha üldse. No tegelt on asi lihtne - kunagi jaa, päris mitu aastat tagasi lugesin selle filmi kohta, et kõva narkoallegooria. Ainult et narkootikumi iseenesest ei ole a on üks "tulnukas uss" Elmer, kes, nagu ma näha sain pani ühe vanapaari vannitoast paar korrust allapoole plagama ühe noormehe apartementi ja kjuna sel ussil on võime inimese ajus LSD- laadseid visuaale ja mõnu organiseerida siis kutt on nagu sõltuvuses või nii. Noh, ega ta ei jaga muhvigi sellest, et see Elmer teiste inimeste ajusi sööb, sest samal ajal kutt näeb värvidemängu ja kõik on nii hea ja kaunis. Ainult hommikuti on riided aeg-ajalt verised. No tegelt normaalne b-filmi plot. A selline TROMA - stuudio taoliste filmide kangutatud ja punnitatud mekk on man, jube puine mu arust. Frank Henelofferi 1982 aastal tehtud Basket Case mulle meeldis näiteks, too oli ka hirmus B-film aga kuidagi rohkem "keel põses" huumoriga. Kusjuures Basket Case on üks haruldastest filmidest peale mille nägemist mul on õnnestunud unes korralikke luupainajaid näha ja ja külma hirmuhigiga ärgata. Mu mäletamist mööda on sellist mõju veel ainult David Lynchi "Eraserhead" pakkunud. A noh. Väike vihje oli Basket Casele ka selles peavalu filmis, nimelt lõpupoole üks vend sõidab metroos ja tal on üks korv käes, vat see on Basketi peategelane, vbla ma ikka võtan ennast kätte ja vaatan veel ühe korra - commentary pärast, sest Heneloffer on muidu muhe vana, kahju ainult , et viimased filmid persekukkunud on.