FACCIA A FACCIA 1967

Ameerika westernitest sai siiber, mõelda vaid, juba 3 tk. jutti ja viimane neist ei olnud eriti hea ka mu arust. Et westernite head mainet päästa enda silmis tsekkisin kähku ka ühe Itaalia spagetika üle. Tegelikult hoian ma neid Itaalia westerne hommikuteks, kui raske ärgata, mu arust väga hea on pohmelliga spagetikaid vaadata, neid võiks apteekides müüa minu arust lausa. Igatahes Faccia a Faccia oli päris hea - Ennio Morricone soundtrack ja Tomas Milian mängis. Need kaks asja on juba tugevad argumendid algustiitlites, mis lubavad head elamust ning seda film ka oli. Leone muidugi oma triloogiaga on kuningas, kahtlemata aga eks spagetikaid ole ka tehtud omajagu ning võib ka mööda panna a see siin oli suhteliselt "kvaliteetne". Tegelikult mulle siiski üks asi ei meeldinud eriti, mis puudutas ajalooprofessori karakterit, et kuidas ta ikka nii vägivaldseks läks a vbla oli see ta saatus? Lõpp oli mõnusa lahendusega sest ühel tüübil lasti nägu tundmatuseni sodiks.

Revolver in desert sand