Rezhissöör : Teruo Ishii, Osades : Yutaka Nakajima
K.O. helistas esmaspäeval, vaptsee, üllatus missugune. Noh saime kaubamaja tehnikaosakonna internetipunktis kokku ja siis tuli välja, et Pescador olevat ka tartlane mõnda aega juba. Tavai, võtsime ühe Austraalia veini esialgu ja leidsime jumala hea koha kus seda juua, kus see on, ei hakka praegu ütlema a koht on üsna kõva, vein oli kah natuke hapu algul a pärast läks heaks, pärast läks veel paremaks sest K.O. kraamis veel kraami välja, päris vaata, et kõige suurem J. ever see aasta mis tehtud sai. Noja siis juba sujuvalt K.O. tahtis mu poole minna ja mulle tuli ka meelde, et jah, tõesti juba mitu kuud ootab üks jaapani rokkarite film just nimelt K.O visiiti ja Pesca lubas ka alguses korra natuke olla külas. Nojah, siis me käisime ennem ja tõime veel Austraalia veini pluss Põltsamaa pirnisiidrit, ning sättisin filmi käima . Midagi pole öelda - kuidagi eriti mõnus seltskond oli koos, ma ütleks isegi asjatundjad ja nii selliseid filme vaatama peab! Film ise oli selline pool West Side Story kloon aga lahe ikkagi. Kaks mootorrattagängi - rikaste ( Red Chillis) ja vaeste ( Black Cats) olid vaenujalal miskipärast ja armastasid liidrid teise gängi liidrite õdesi, nagu ikka. Aga siiski oli vahepeal ikka selliseid kaadreid,et keeras katuse päris sõitma - eriti rohkelt oli nipsutamist ehk näpuplõksu, väga hüpno värk oli, sest vahepeal me kõik kolmekesi lasime ise ka nipsu, toetamaks kangelasi, pikalt pidi nipsutama, kusjuures, allahindlust ei olnud grammigi. Kui ennem oli India filmis Diskotantsija kõige kõvem nipsulaskmise koht ever, siis Detonator! Violent Games lõi selle üle. Ülimalt mõnus soundtrack oli ka, psühhedeelne selline. Mõnus film ja seltskond oli kah äge.
Motocycle driver
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar